Rein Taagepera annetas 2023. aastal saadud hariduse elutööpreemia Eesti Uurimusliku Õppe Liidule, et sellega toetataks loodusteadusliku hariduse edendamist nii, nagu oli südamelähedane tema abikaasale Mare Taageperale. Nimelt oli Mare tulihingeline ja tegus eksperimentaalse uurimusliku õppe toetaja nii oma koduülikoolis Californias kui ka Eestis. Rahalisest annetusest moodustati Mare Taagepera Fond, kust saavad toetust need õpilastele ja õpetajatele suunatud tegevused, mis aitavad kaasa loodusteadusliku hariduse edendamisele kõikidel haridustasemetel uurimusliku õppeviisi kaudu. Eksperimenteerimist toetab Konfutsiuse mõttetera: „Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, kuid kui ma teen, siis saan ma aru.“ Uurimuslik õpe suunab õpilasi põnevate katsetega kaasa mõtlema ning loodusseadusi avastama. Olin pikemat aega Marega koos tema algatatud haridusalastes ettevõtmistes ning soovin jagada oma mälestusi nendest aegadest, kuivõrd Mare lahkumisest on möödas juba rohkem kui kümme aastat. Tahaksin väga, et need, kes temanimelisest fondist toetust taotlevad, saaksid soovi korral pisutki teada Mare ettevõtmistest ning väärtushinnangutest taasiseseisvunud Eesti haridusmaastikul.

Pärast Eesti taasiseseisvumist eelmise sajandi üheksakümnendatel naasid kodumaale siit Teise maailmasõja ajal lahkunud Mare ja Rein Taagepera. Kohtusin Marega vanas keemiahoones (Jakobi 2) 1994. aastal, kui ta alustas eksperimentaalse kursusega tulevastele keemiaõpetajatele orgaanilisest keemiast (alates 1997. aastast oli Mare Taagepera Tartu Ülikooli külalisprofessor). Mare koduülikoolis Irvine’is (UCI – University California Irvine) oli loodud õpetajate suveülikool (Summer Science School), kus õpetajatele pakuti loodusteadusi tutvustavaid kursusi. Aastatel 1993–1996 kutsus ta nendel kursustel osalema ka Tartu Ülikooli õppejõude, et saaksime meie jaoks uudseid kogemusi õpetajate täienduskoolituseks. Osalesin 1995. aastal suveülikoolis koos Illar Leuhiniga. Sadakond entusiastlikku algklasside ja põhikooli õpetajat Orange county maakonna koolidest õppisid terve kuu jooksul keemiat, füüsikat, bioloogiat ja keskkonnateadust. Kursus lõppes arvestustööga. Terve kuu väldanud kursuse ajal elasime Taageperade lahkes kodus. Nädalavahetustel hoolitsesid Mare ja Rein selle eest, et saime uudistada ka California kultuurielu ning külastada mitmeid vaatamisväärsusi. Oli väga inspireeriv ning meie jaoks totaalselt uudne kogemus.

Õige pea algatas Mare Eestis samalaadse kursuse, mis sai nimeks Projekt 1999 (1995-1999). Projekti nimes esinev aastaarv oli valitud seetõttu, et alates 1999 aastast planeeriti koolides üle minna uuele riiklikule õppekavale, mis võttis fookusesse õpilastes kõrgemat järku kognitiivsete oskuste arendamise ning uurimuslik õpe oli selle üks mõjusamaid komponente. Mare taotles projektile rahastuse Avatud Eesti Fondist, projekti juhtis Tago Sarapuu. Kursustel osalesid valdavalt põhikoolide loodusainete õpetajad. Eesmärgiks oli seatud loodusainete lõimimise kaudu õpetajate eksperimentaalsete oskuste süvendamine. Olin ise ka korraldustoimkonnas ning viisin läbi väliõppusi Emajõe ääres ning botaanikaaias, kus uurisime koos õpetajatega veekogude hapnikusisaldust. Kuigi ülikooli toonaste õppejõudude teadmised ja oskused loodusainete integratsiooni vallas olid üpris tagasihoidlikud, võtsid õpetajad need esimesed katsetused väga positiivselt vastu. Kursuse materjalid avaldati kogumikus „Loodusõpetus. Õpetajate suvekursuse materjalid 1995“. Raamatu saateks kirjutas Mare Taagepera: „Maailma avastamine teaduse kaudu pakub teadlastele suurt põnevust ja naudingut. Sedasama avastamisrõõmu, aktiivset osavõttu teaduslikust protsessist, võimaldavad ka selle kogumiku õppetunnid. Aktiivõppe kaudu konstrueerib õpilane ise oma maailmapildi. Kuna kõik loodusteadused on looduse tasandil integreeritud, siis tuleb näiteks selleks, et vee üldisest mõistest aru saada, omada põhiteadmisi nii bioloogias, keemias, geograafias kui ka füüsikas. Seda tuleb õpetamisel silmas pidada. Soovin kõigile maailma avastamise rõõmu!“. Kogumik sisaldab üle saja mitmesuguse eksperimendi 1-7 klassi õpilastele bioloogiast, geograafiast, füüsikast ja keemiast. Ma väga loodan, et neid kasutatakse edukalt koolides tänaseni ja küllap on põnevaid katseid aastatega juurdegi tulnud. 

Jätkuprojekt 2000+ keskendus eelkõige uurimusliku õppe loodusteaduslike teemade tutvustamisele ja algklasside- ja lastaiaõpetajate koolitamisele. Aastatuhandevahetus oli Eesti hariduses suurte ümberkorralduste aeg, aktiivselt tegutses Haridusfoorum, Tartu Ülikoolis asutati haridusteaduskond, mis ühendas mitmeid õpetajakoolitusega seotud ülikooli üksusi. Sellesse aega jääb ka haridusteaduskonnas Mare Taagepera algatatud eksperimentaalse uurimusliku õppe meetodi tutvustamine koolieelsete lasteasutusete ning algklasside õpetajatele. 

Californias oli juba toimunud ulatuslik uurimusliku õppe rakendamine osariigi õppeasutustes ning rajatud oli võrgustik koolide varustamiseks vajalike õppevahenditega. Mare lahkel kutsel ja korraldusel saime professor Toomas Tennoga võimaluse külastada õppevahendite keskusi ja koole Orange’i ja Pasadena maakondades. Samuti taotles Mare Tartu Ülikoolile õiguse Californias (NSRC – National Science Resources Center, STC – Science for Children, Insights – Education Development Centre jt) väljatöötatud õppematerjalide kasutamiseks Eestis, nii õpetajakoolituses kui lasteaedades ja algklassides. Vastloodud haridusteaduskonna koolieelse lasteasutuse õpetaja ja klassiõpetaja õppekavadesse lisandusid uurimusliku õppe kursused, käisin samu kursuseid õpetamas ka Narva kolledžis, nii põhi- kui täiendusõppes. Eduko projekt (2008–2014) võimaldas koolitada sadu koolieelsete lasteasutuste ja algklasside õpetajaid uurimisliku õppe erinevatel teemadel. Mare initsiatiivil loodi tollase haridusteaduskoona asutajadekaani Toomas Tenno ning Rootsi Kuningliku Teaduste akadeemia füüsikaeksperdi Tõive Kivikase koostöös eksperimentaalseks õppeks vajalike vahendite tootmisüksus Saiens OÜ. Mare korraldas katsevahendite näidiskomplektide saatmise Californiast Eestisse, nende eeskujul valmistati koolidele ning lasteaedadele sadu õppekomplekte Euroopa projektide Scienceduc (2004–2006), Pollen (2006–2009) ning Fibonacci (2009-2014) rahalisel toel. Rootsis oli uurimusliku õppe eestvedajaks samuti Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia (projekt NTA) nagu USA-ski. Eestit külastasid uurimusliku õppe eestvedajad ja Mare kolleegid Californiast (professor Jerome Pine CalTech-ist, koolitajad Maureen Allen ja Jennifer Uhler Orange’i maakonnast). Tugevalt toetas haridusuuendust ka Mare hea tuttav ja mõttekaaslane, Haifa Ülikooli professor Uri Zoller, kes külastas mitmel korral Tartu Ülikooli haridusteaduskonda ning tutvustas nende kogemusi uurimusliku õppe rakendamisel ning paradigmaatilist muutust hariduses – üleminekut didaktiliselt õppelt heuristilisele. Kui varasemalt oli valdavaks õpetamismudeliks koolis seletav-tõlgendav meetod ning memoreerimisele suunatud õpe, siis uurimusliku õppe rakendamise peamine eesmärk oli toetada arusaamisega õppimist. Loodusteadusliku hariduse võtmeküsimuseks Eestis oli uurimusliku õppe rakendamine kõigil haridustasanditel ning Mare oli selle tulihingeline eestvedaja.

Et selgitada uut mõtteviisi hariduses laiemalt, eelkõige Eesti teadlaskonnale, kutsus Mare 2004. aastal Eestisse esinema USA Teaduste Akadeemia presidendi professor Bruce Albertsi. 31. mail Tartu Ülikooli aulas toimunud üritusel tutvustas prof. Alberts lisaks oma uurimistöödele bioloogias ka USA Teaduste Akadeemia toetatavat haridusuuendust, nimelt uurimusliku õppe rakendamist koolides. Nii kõrge külaline oli ülikooli aulasse kohale meelitanud täissaali. Tartu Ülikooli akadeemiline kogukond oli siiralt üllatunud, et uurimusliku õppe rakendamist lasteaedades ja koolides toetatakse USA-s lausa Teaduste Akadeemia tasemel. Tsitaat tema ettekandest „Science at school is something that YOU DO, not something that is DONE FOR YOU” muutus kõnekaks just uurimusliku õppe kontekstis, mis suunas nii õpetajaid kui õpilasi hüpoteese püsitama ning eksperimenteerides oma hüpoteesidele kinnitust otsima. Teine professor Albertsi kohtumine eesti teadlaskonnaga toimus Eesti Teaduste Akadeemia saalis Toompeal.

Mare ja Rein Taagepera üks oluline panus Eesti ühiskondlikku ellu oli varem vaid välis-Eestis tegutsenud Metsaülikooli ellukutsumine kodu-Eestis. See on Käärikul, Tartu Ülikooli spordibaasis tegutsenud järjepidevalt aastast 2005. Haridusteemalise Metsaülikooli esinejateks 2012. aastal olid lisaks paljudele tollastele haridusmõtte edendajatele ka uurimusliku õppe eestvedaja Tartu Ülikoolis professor Toomas Tenno. Tartu Katoliku Hariduskeskuse õpetajad Kairi Kutta ning Epp Säre viisid Pühajärve Põhikooli õpilastega läbi akvaariumtunni meelte teemal. Minul avanes võimalus tutvustada algklasside uurimusliku õppe paketti haridusuuendusele pühendatud mõttekojas. Rõõm oli tõdeda, et nii akvaariumtund kui ka uurimusliku õppe kontseptsiooni tutvustus tekitasid Metsaülikooli rahvas suurt huvi ning kaasamõtlejaid oli palju.

Toredad mälestused Marest on veel tema 70. sünnipäeva tähistamiselt Otepääl. Külaliste hulgas oli palju lapsi ning neile korraldas Mare toredaid keemiakatseid. Seda meenutas ta ka oma ööülikooli vestlusel „Üks heategu päevas“. Raadiovestluses mainis ta korduvalt teadushariduse olulisust nii ühiskonnas kui igapäevases koduses miljöös. Hea meelega kordaksin siinkohal mõtteid, mis kirja pandud Mare lahkumise puhul 2013. aastal: „Mare Taagepera jäi oma sõbraliku ja avatud olekuga meie kõigi südametesse. Ta pidas alati oluliseks kodanikualgatust ja iseseisvat mõtlemisoskust. Ta võttis sõna ja tegutses aktiivselt, julgustades inimesi ühiskonna kitsaskohti märkama ja lahendusi leidma. Ta suutis Eesti haridusmaastikul liikuma panna suuri asju. Mare pidas eriti oluliseks, et lastele ei jagataks lihtsalt vastuseid nende esitatud küsimustele, vaid neid julgustataks iseseisvalt ja loovalt mõtlema. Uurimuslikku õpet propageerides toetas ja innustas Mare paljusid õpetajaid, kuidas lapsi rõõmu ja entusiasmiga õppima suunata.“.

Nagu teame, omistati Mare Taageperale 2012. aastal Valgetähe teenetemärk kahe üliolulise algatuse eest Eestis, nimelt Metsaülikooli rajamise ning uurimusliku õppe rakendamise eest. Tema vaimse pärandi jätkajad Eesti Uurimusliku Õppe Liidust on kindalt veendunud, et lapse arendamiseks vajame uurimuslikku lähenemist õpitavale ja loodusteaduslikud eksperimendid annavad selleks rikkalikult võimalusi. Tahame Mare Taagepera Fondist toetada neid tegevusi haridusmaastikul, mis ühtivad Mare algatatud mõtetega.

Karin Hellat

Eesti Uurimusliku Õppe Liidu juhatuse liige

Tartu Ülikooli teaduskooli uurimislabori koordinaator